Reklaamkingitused ja nende maksustamine
Reklaami eesmärgil üleantud kaup või teenus (reklaamkingitus)
Reklaami põhinõue tuleneb reklaamiseadusest, mille kohaselt reklaami sisu, kujundus ja esitlusviis peavad olema sellised, mis üldsuse tavalise tähelepanu juures tagavad arusaamise, et tegemist on reklaamiga.
Maksustamisele ei kuulu reklaamkingitus, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 150 krooni. Vastavalt TuMS-i § 49 lõikele 1 ei laiene selline soodustus TuMS-i § 11 lõike 1 nimekirja kantud isiku ja TuMS-i § 11 lõikes 10 nimetatud usuliste ühenduste registrisse kantud isiku suhtes, st isikutele, kes on lisa 5 teise osa maksumaksjad.
Näide:
Firma ostab reklaamkingituseks oma klientidele kruusid,
kuhu laseb peale kanda oma firma logo. Kruusi hind on 148 krooni ja reklaamikulu 10 krooni. Vaatamata sellele, et firma kulutus kruusile kokku on 158 krooni, ei kuulu reklaamkingitus maksustamisele. Kruusi väärtus oli alla 150 krooni ja 10 krooni oli reklaamikulu, neid kulutusi ei summeerita.
Kes on tegelikult kingituse ja annetuse andja olukorras, kui see toimub kolmanda isiku kaudu?
Sellisel juhul on vaja vaadata kõiki kingituse, annetuse andmisega kaasnevaid asjaolusid, selgitamaks, kes on tegelikult kingituse andja ja kellele langeb maksukohustus. Vähem oluline ei ole ka kingituse, annetuse saaja, sest sellest sõltub andja maksustamine. Siinkohal ei ole võimalik ühest vastust anda ja igat juhtumit tuleb esitatud informatsiooni põhjal hinnata eraldi.
Näide:
Soome firmal on Eestis püsiv tegevuskoht, mis loosib igas kvartalis Eesti klientide vahel välja auhinna. Auhinda ei anna välja Eesti püsiv tegevuskoht, vaid see tuleb Soomest. Seega ei ole maksumaksjaks Eestis asuv püsiv tegevuskoht ja juhul, kui auhinna saajaks on Eesti füüsiline isik, siis peab ta välisriigist saadud kingituse ise deklareerima, sest seda kingitust ei ole maksustatud § 49 alusel.
Kui saajaks on Eesti juriidiline isik, siis temal maksukohustust ei teki. Küll aga tekib maksukohustus siis, kui ta saadud kingituse edasi annab. Siinkohal sõltub maksustamine sellest, kes on saaja. Kui saajaks on töötaja, siis on tegemist erisoodustusega, kui saajaks on isik, keda §-s 48 nimetatud ei ole, siis toimub maksustamine § 49 alusel. Seega võib maksukohustus tekkida ilma, et selleks kulutusi oleks tehtud ja maksustatakse saaja hüve, mitte tegija kulu.
Alates 1. juulist 2009. aastal käsitletakse TuMS-i § 49 lõikest 1 tulenevalt kingitusena kuni 10 000 euro suuruse võidufondiga kaubandusliku loterii võitu, mille puhul 150-kroonine reklaamkingituse maksuvabastus ei kehti. Seega kõik kuni 10 000 euro suuruse võidufondiga kaubandusliku loterii võidud kuuluvad maksustamisele ja nimetatud säte kehtib ainult lisa 5 esimese osa maksumaksjale.
Kingituste puhul tuleb vahet teha, kas tegemist on müügikampaaniatega või tarbijaloteriidega.
Müügikampaaniate puhul on peamiselt tegemist ettevõtte hinnapoliitikaga ning see ei too hüve andjale kaasa täiendavat tulumaksukohustust. Hinnapoliitikana on sellised müügikampaaniad üldiselt mõistetavad ka saaja poole pealt, st ostja ei tunneta, et ta oleks saanud kingituse, vaid leiab, et ta sai sama raha eest rohkem kaupa.
Kingitustena ei käsitleta ka kaupade või teenuste allahindlusi ja soodusmüüke.
Näide:
Kauplus korraldab müügikampaania, kus kliendid saavad müügimahu pealt boonuspunkte ja on olemas informatsioon, millise kingituse kliendid kogutud boonuspunktidelt saavad.
Sellise kampaania käigus antud kingitused maksustamisele ei kuulu, sest tegemist on andjapoolse hinnasoodustusega.
Tarbijaloteriide puhul selgub hüve saaja alles loosimise käigus ja antavad auhinnad on käsitletavad maksustatavate kingitustena TuMS-i § 49 tähenduses.
Näide:
Kaubanduskeskus loosib ostjate vahel välja kinkekaardid summas 500 krooni. See on ka summa, millelt kaubanduskeskusel tuleb maksta tulumaks. Ostja saab soetada 500 krooni ulatuses kaupa, mille eest tasub kinkekaardiga ja see summa sisaldab ostetava kauba käibemaksu.
Näide:
Firma kliendiüritusel loositakse välja auhind (auto, puhkus vms), millelt firma peab tasuma tulumaksu.
Kingituse tegemine võib olla ka seadusega reguleeritud.
Näiteks ravimiseaduse § 86 sätestab ravimi väljakirjutamise ja müügi mõjutamise kingitustega, kusjuures kingitustena käsitletakse nimetatud sätte lõike 3 alusel arstiteaduslikel või farmaatsiaalastel üritustel osalemist, osavõtumaksu ning majutus- ja transpordikulude hüvitamist mõistlikus ulatuses.
Näide:
Ravimitootja esindaja Eestis maksab arstile kinni reisi, majutuse ja registreerimiskulud meditsiinialasele kongressile. Tegemist on kingitusega, mis kuulub maksustamisele TuMS-i § 49 kohaselt.
Näide:
Ravimi müügiloa hoidja korraldab teaduslikke üritusi ravimeid väljakirjutavatele isikutele, kandes üritusega seotud osalejate kulud transpordile, majutusele, toitlustamisele, kultuurilisele teenindamisele ja teeb igale osalejale ka kingituse.
Osalejale tehtud kingitused deklareeritakse lisa 5 real 1, kuid kulud transpordile, majutusele, toitlustamisele ja kultuurilisele teenindamisele maksustatakse vastuvõtukuluna.
Olukordi, kus võib tegemist olla kingitusega on palju, järgnevalt mõned näited.
Näide:
Kingituseks võib olla juriidilise isiku poolt makstav jootraha, kui selle maksmist tõendab kuludokument. Kuludokumendi puudumise korral toimub maksustamine TuMS-i § 51 alusel.
Näide:
Kingitusena käsitletakse juriidilise isiku poolt vara tasuta üleandmist, mille maksustamine sõltub selle vara saajast.
Kingituste puhul ei ole alati koheselt võimalik kindlaks teha, kas tegemist on kingituse või annetusega tulumaksuseaduse tähenduses või mitte. Sageli ilmneb alles asjaolude täiendaval väljaselgitamisel, millise tehinguga tegemist on ja vastavalt sellele toimub ka maksustamine.
Eesti meediakanaleid puudutavates seadusandlikes aktides kasutatakse mõistet „sponsor”, kuid TuMS-i §-s 49 sellist mõistet ei kasutata. Sponsorlust defineeritakse mitmeti, sponsor tähendab majanduslikku toetajat, kindlaks otstarbeks raha andjat. „Eesti entsüklopeedias" viidatakse sponsori juures soosijale, toetajale, rahaandjale ja/või finantseerijale. Sponsorlus ei seisne alati raha andmises, see võib olla ka soodushindadega teenuse või kauba andmine, ruumide rent vms soodustus. Sponsoreeriv ettevõte näeb oma tegevust kui ärilist suhet, mille eelduseks on saada kasu.
Sisuliselt on sponsorluse puhul tegemist tehinguga, mille eesmärgiks on millegi vastu saamine. Sponsorlust seostatakse kõige enam sõnadega kommerts ja reklaam. Kuid reklaam ei pea olema alati kommertslik, see sõltub reklaami tegijast (näiteks mittetulundusühing, kus reklaamitakse ideid, suhtumist vms).
Kuna tihti samastatakse sponsorlust annetustega, siis tuleb sponsorluse korral vaadata tehingu majanduslikku sisu ja hinnata, millega ikkagi tegemist on ja vastavalt sellele toimub maksustamine.
TuMS-ist lähtuvalt tuleb sponsorluseks hinnata järgnev:
- annetus või kingitus, mis maksustatakse vastavalt TuMS-i §-le 49
- ettevõtlusega seotud kulu, mis maksustamisele ei kuulu (nt reklaam)
- ettevõtlusega mitteseotud kulu, mis maksustatakse vastavalt TuMS-i §-le 51
Sposorluse eest vastu saadud teenuse ja kauba puhul, mida tegelikult kasutab töötaja, on tegemist erisoodustusega ja see maksustatakse vastavalt TuMS-i §-le 48.
Sponsorluse puhul peab olema dokumentaalselt tõendatud, mida ja millal sponsoreerimise eest saadi. Enamlevinud on kunsti, kultuuri, spordi ja teaduse sponsoreerimine.
4.4. Maksustamisele mittekuuluvad kingitused ja annetused
Lisa 5 teise osa maksumaksjad, kelleks on tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud isikud (TuMS-i § 11 lõige 1) või usuliste ühenduste registrisse kantud isikud (TuMS-i § 11 lõige 10) saavad teha põhikirjalistel eesmärkidel kingitusi ja annetusi vastavalt TuMS-i § 49 lõikele 6, mis maksustamisele (sh ka deklareerimisele) ei kuulu, järgnevatele isikutele:
- TuMS-i § 11 lõikes 1 nimetatud isikule (nimekirja kantud mittetulundusühingule ja sihtasutusele)
- TuMS-i §11 lõikes 10 nimetatud isikule (usuliste ühenduste registrisse kantud isikule)
- haiglat pidavale isikule
- riigi või kohaliku omavalitsuse teadus-, kultuuri-, haridus-, spordi-, korrakaitse- või sotsiaalhoolekandeasutusele
- kaitseala valitsejale
- füüsilisele isikule, kui kingitus või annetus on toimetulekuks osutatud materiaalne abi, sealhulgas rahaline abi Statistikameti viimaste andmete kohase leibkonnaliikme kuukeskmise väljamineku ulatuses kalendrikuu kohta
- noortelaagris või projektlaagris osalejale, kui kingitud meenete hind ei ületa 500 krooni laagris osaleja kohta
- spordivõistlusel osalejale, kui võistlusel kingitud meenete hind ei ületa 500 krooni võistlusel osaleja kohta
Eespool nimetamata juhtudel maksab teise osa maksumaksja vastavalt TuMS-i § 49 lõikele 6 tulumaksu kõikidelt kingitustelt ja annetustelt (v.a juhul, kui tulumaks on § 41 alusel kinni peetud või § 48 alusel maksustatud), olenemata nende saajatest ja tegemise eesmärgist. Sellistele kingitustele ja annetustele ei laiene enne maksustamist soodustusi, samuti ei saa teha juba tasutud tulumaksu ümberarvestust.
Põhikirjaline eesmärk - üldjuhul põhikirja esimeses punktis mittetulundusühingu või sihtasutuse loomise aluseks olev eesmärk, mille saavutamisele suunatud tegevus on toodud põhikirja teistes punktides.
Haiglat pidava isiku sätestab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (RT I 2001, 50, 284) § 22 lõige 2, milleks on sellekohase tegevusloaga aktsiaselts või sihtasutus. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või haiglat pidaval aktsiaseltsil või sihtasutusel olla teist tegevusala peale eriarstiabi, kiirabi, iseseisvalt osutatavate õendusabi teenuste ja sotsiaalteenuste osutamise ning tervishoiualase õppe- ning teadustöö.
Sama sätte lõige 4 loetleb haiglaliigid, milleks on:
- piirkondlik haigla
- keskhaigla
- üldhaigla
- kohalik haigla
- erihaigla
- taastusravi haigla
- hooldushaigla
Nõuded haiglaliikidele kehtestab sotsiaalminister.
Kaitseala valitseja tuleneb looduskaitseseaduse (RT 2004, 38, 258) § 21 lõikest 1, mille kohaselt kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti valitseja on Keskkonnaamet.
Toimetulek on sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 2001, 98, 617) § 2 punkti 2 kohaselt isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla.
Toimetulekuks osutatud materiaalne abi võib seisneda rahalise toetuse maksmises, tasuta või soodushinnaga kauba üleandmises või teenuse osutamises (nt toitlustamine teatud perioodi jooksul; toidupakid; humanitaarabi korras riiete, jalanõude, majapidamistarvete vms soetamine või väljastamine; eriarstide suunamiskirja alusel eriarstide juurde uuringutele sõidu maksmine; prillide, kuuldeaparaatide ja ravimite eest tasumine; eluliselt vajalike majapidamistarvete soetamise või remondiga seotud kulude katmine jne).
Abi ei pea väljenduma ühe konkreetse tegevusena, see võib olla ka kombineeritud (nt toit ja riietusesemed). Abi peab olema suunatud toimetulekuks sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses. Toimetulekuks osutatakse abi olukorras, kus abisaaja võimalused endaga toime tulla ei ole piisavad, nt isikule on ettenähtud toimetulekutoetuse maksmine.
Toimetulekuks osutatud materiaalne abi hõlmab kogu ainelist abi ning selle andmine ei ole piiratud, st osutatud materiaalne abi maksustamisele ei kuulu. Abi võib seisneda ka rahalise abi andmises, kuid siinkohal on sätestatud maksuvaba piirmäär. Rahalise abi piirmäär on sätestatud leibkonnaliikme kuu keskmise väljaminekuga.
Leibkonna liikme kuu keskmine väljaminek
Leibkonna liikme kuu keskmise väljamineku avaldab Statistikaamet eelmise kalendriaasta kohta. Aasta alguse ja näitaja avaldamise kuupäeva vahelisel perioodil tehtavate väljamaksete puhul võetakse maksuvabastuse rakendamiseks arvesse üle-eelmise kalendriaasta kohta arvutatud näitaja ning pärast nimetatud kuupäeva eelmise kalendriaasta vastav näitaja. Selle näitaja leiab Statistikaameti kodulehelt, liikudes rubriigist alarubriikidesse järgnevalt: „Valdkonnad”, „Sotsiaalelu”, „Leibkonnad”, „Statistika andmebaas”, „Leibkonna eelarve", „Kuu kulutused”, „LE09 Leibkonnaliikme kulutused kuus”.
Seega on leibkonnaliikme kuu keskmine väljaminek maksuvabaks piirmääraks toimetulekuks makstavale rahalisele abile. Alates selle sätte rakendamisest on maksuvabad piirmäärad järgnevad:
2006 mai–2007 märts | 3189.30 krooni |
2007 aprill–2008 märts | 3711.80 krooni |
2008 aprill– | 4358.10 krooni |
Seni, kuni Statistikaamet ei ole avaldanud uusi andmeid leibkonnaliikme kuu keskmise väljamineku kohta, kasutatakse viimaseid Statistikaameti poolt avaldatud andmeid (hetkel 4358.10 krooni). Kui väljamakse ületab nimetatud piirmäära, kuulub see maksustamisele, olenemata sellest, et see on tehtud põhikirjalistel eesmärkidel.
Noorsootöö seaduse (RT 1999, 27, 392) § 81 kohaselt pakuvad noortelaagri ja projektlaagri korraldajad noortele tasemekoolitusevälist tasulist teenust, mille sisuks on noorte tervistav ja arendav puhkus.
Noortelaager (§ 9) tegutseb äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse (edaspidi registrisse) kantud isiku või avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi pidaja) asutusena, millele on välja antud Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevusluba vastavalt käesoleva seaduse §-le 10. Noortelaager vastab järgmistele tingimustele:
1) ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva;
2) laager tegutseb aastas üle 60 päeva.
Projektlaager (§ 15) on laager, mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis ei tegutse aastas üle 60 päeva.
Meene – suveniir, mälestusese. Tulenevalt sellest, mis meene sisuliselt on, saab meene puhul olla tegemist eseme, mitte rahaga.
Spordivõistlus – üritus, kus võrreldakse omavahel mitme sportlase saavutusi. See võib toimuda otseses võrdluses või suurema arvu sportlaste korral ka eelvõistluste vahendusel, sellisel juhul selgub võitja finaalis. Seega on spordivõistlus võistlusliku iseloomuga sportlik tegevus, mis eeldab võitja väljaselgitamist. Spordivõistlus ei ole seotud ainult kehalise tegevusega.
Näide:
Noortelaagris, projektlaagris või spordivõistlusel osaleja kohta võib kinkida meeneid kuni 500 krooni ulatuses. Sisuliselt on tegemist maksuvaba piirmääraga kuni 500 krooni, st et meene summa võib olla ka väiksem. Tähele tasub panna, et kui meened antakse laagri parimatele või võistluse võitjatele, näiteks kolmele osalejale, igaühele väärtuses 500 krooni, kuid laagris või võistlusel oli 50 osalejat, siis auhinna fond on 3 x 500, mitte 50 x 500. Kui osaleja saab meene, mille väärtus ületab 500 krooni, siis see maksustatakse.
Allikas: EMTA